Sünnitushüvitis

Rasedal on õigus saada sünnitushüvitist üldjuhul kuni 140 kalendripäeva eest, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus sünnitushüvitisele väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem.
Sünnitushüvitise aluseks on naise sünnituslehele jäämisele eelnenud aasta töötasu põhjal arvutatud ühe päeva keskmine tulu. (Nt 2007 aastal saadud kogu brutopalk / 365 päevaga X 140 päeva)
Sünnitushüvitise saamiseks tuleb sünnitusleht (dekreedileht) viia oma tööandjale, kes edastab selle Haigekassale. Hüvitis makstakse välja 30 päeva jooksul peale sünnituslehe jõudmist Haigekassasse.

Vanemahüvitis

Vanemahüvitise eesmärgiks on hüvitada lapse esimesel eluaastal tema kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Üldjuhul on kuni lapse 70-päeva vanuseks saamiseni õigus hüvitisele last kasvataval emal, peale seda võib hüvitist maksta ka isale, kui ta kasutab lapsehoolduspuhkust, või vanematele korda mööda.
Vanemahüvitise saamiseks tuleb hüvitise taotlejal esitada elukohajärgsele pensioniametile (http://www.ensib.ee/frame_kontakt.html) avaldus ja isikut tõendav dokument. Avalduse saab esitada ka elektrooniliselt kodanikuportaali kaudu (www.riik.ee/kodanikuportaal). Kui hüvitise taotleja on lapsehoolduspuhkusel, tuleb täiendavalt esitada tööandja tõend, millele on märgitud lapsehoolduspuhkuse kestvus ja lapse nimi.
Vanemahüvitise maksmist alustatakse päev pärast sünnitushüvitise maksmise perioodi kuni ajani, mil täitub 575 päeva sünnitushüvituse määramisest, kui lapse ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne eeldatud sünnitustähtaega. Kui emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, makstakse vanema hüvitist alates lapse sünnist kuni tema 18 kuu vanuseks saamiseni.
Hüvitise suurus arvutatakse taotleja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel. Hüvitise suuruseks kuus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Kui eelmisel aastal puudus igasugune sotsiaalmaksuga maksustav tulu, siis on vanemahüvitise määraks 2008. aastal 3600 krooni. Kui eelmise aasta ühe kalendrikuu keskmine tulu oli väiksem kui kehtestatud alampalk (2007. aastal 3600 krooni), siis makstakse hüvitist alampalga suuruses määras.
Vanemahüvitist makstakse reeglina ka juhul, kui hüvitise saaja töötab samal ajal. Kui hüvitise maksmise ajal teenib vanem kuni ühe hüvitise määra (2008 a 3600 krooni), säilib hüvitis täiel määral. Kui teenitakse rohkem, vanemahüvitis väheneb. Uus hüvitise suurus arvutatakse valemiga: uus hüvitis = (vanemahüvitis + tulu):1,2 – tulu. Kui hüvitise maksmise ajal teenib vanem rohkem kui hüvitise viiekordne määr (2008 a 18000 krooni), siis kaotab ta õiguse vanemahüvitisele. Täpsemat vanemahüvitise korda vaata vanemahüvitise seadusest.

Muud hüvitised

Hambaravihüvitis
Rasedal ja alla 1-aastase lapse emal on ravikindlustuse olemasolul õigus hambaravihüvitisele 450 krooni aastas. Hüvitise saamiseks tuleb Haigekassale esitada avaldus, hambaraviteenuse eest tasumist tõendav dokument ja rasedust tõendav arstitõend.
Õppelaenu osaline kustutamine
Õppelaenu osalist kustutamist on võimalik taotleda peale õppeasutuse lõpetamist ja lapse sündi. Selleks tuleb laenu andnud panka esitada taotlus. Otsuse ja kustutamisele kuuluva osa suuruse otsustab Sotsiaalkindlustusamet. Täpsemalt küsi järgi õppelaenu väljastanud pangast.